Novõi god, drugi!
Praegusel ajal ei tohiks ükski täisvereline eestlane nuriseda ilma üle, sest meil peaks kõigi eelduste kohaselt olema vastupanuvõime nii soojade kui ka külmade temperatuuride talumiseks (suvevirin, talvevirin). Seega meile meeldib talv ja meile meeldib põlvini lumi, mida teehooldusmehed ei jõua ära lükata. Ja meile meeldib, et bussid ei tule ja et meil kurk on pidevalt valus ja nohu on ka.
Ja lisaks meeldib meile see, kui bussijuhid sõidavad natuke kiiremini kui peaks ja siis sõidu ajal teevad akna lahti, et saaks suitsu teha ning juhuslikult helistab neile keegi, kellega nad pikalt ja emotsionaalselt rääkima peavad. Kõige toredam on aga see, kui maailm otsustab reageerida vihmapilvekesega bussi kohal, et teeolud samuti kohutavad oleks. Mis siis veel juhtuks, kui bussijuht hakkaks väsimusest nokkima? Ka seda on juhtunud:)
Ma tean, et minu puhul on asi ebapiisavas sportlikkuses ja need aktiivsed punapõselised talispordinautlejad, kes pidevalt Otepääd ja teisi terviseradasid külastavad, vaidleks mulle vastu ja väidaks, et Eesti on maailma parim riik kus elada, sest siinne kliima võimaldab neil nii päikest võtta kui ka lumel suusatada. Eestlase kibe optimism. Võib-olla oleks me kõik veidi paremad inimesed, kui me ei peaks iga hetk sellest pea kaheksakuulisest külmaajast ellujäämise peale mõtlema.
Nõustun Gretega ja tõstan klaasi rummikoolaga uue aasta puhul!
K.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar